S o o t a g u s e l

Eestlased on algselt talupojarahvas. 19. sajandi lõpul elas maal üle 80% rahvastikust.Eestlase endanimetusena käibis maamees, maarahvas. Koduküla ja Kodutalu andsid maainimesele kokkukuuluvuse tunde pere ning esivanematega. Kohapärimust kui inimese ja paiga seotust osundavat pärimusliiki on väärtustatud peaasjalikult paikkondlikku identiteeti loova ja toetava aspekti tõttu."Ajaloolised traditsioonid, mineviku valu ning rõõm, nad ei juhata eestlast ei lääne ega ida poole; tema mälestused on kodumaa kütkes. Mägi ja org, aas ning põld, värske ning rõõmsa nooreea hullumispaigad ei kanna isegi võõrsil koolitatud eestlase silmas saksa ega vene, vaid eesti ilmet. Järved ning jõed, laaned ja merevood, need kohisevad rahvapojale ainult rahvuslikkudes helides" (J.Hurt).Keelelistel pärimustel on teinekord hämmastavalt pikk eluperiood ajas.Eesti maastik ja sellel leiduvad inimtegevuse jäljed on meie ajaloolise mälu kandjad. Euroopa ühe vanima paikse rahvuse ajaloo kandjad.Küla on kõigest märgend kaardil. Paigad ja objektid aga inimeste mäludes.Täpsemini:Aukude auk.On tõenäoliselt suurim termokarstiorg Lääne-Virumaal. Vanal ajal kandis ositi veel täiendavaid nimesid: - KabjaaukSaari küla lääneosas asuva Aukude augu Sootaguse poolse eraldi sügavama osa nimetus.Seletatud ka kui Kalevipoja hobuse kabja jälge. - Mustlase auk. Lõunapoolse eraldi sügavama osa nimetus. Olen kohanud seletust, et sinna auku olevat alatihti mustlased pimedas vooriga sisse sõitnud. - Kanarbiku soo. Suure sügava oru edelasopp. Heinamaad:Aru heinamaa - 2 km kaugusel Lillemetsa talu pool. Igal talul oli 4 ha.Tagametsa heinamaad - 10 km kaugusel - Undla Metsakülas - igal talul 3-4 ha. maad.Päris vanasti oli osadel taludel Armiku soos ning hilisema Telliskopli küla maadel ka heinamaad.Ülejõe heinamaa - üle Loobu jõe oli 1 1/2 ha igal talul heinamaad.Kureaasu.Soine luht, heinamaa Sootaguse küla idaosas. Alates Nagala oja suubumiskohast kuni Sootaguse Linnamäeni. Mingil määral on vahel varemalt kutsutud Kureaasuks ka küla üle jõe paiknevaid heinamaid. Vihmastel suvedel olevat olnud seal nii palju vett, et heinad tuli välja kanda.Sootaguse soo.Luhaheinamaa Sootaguse külast kagus. Talude vahel tükkideks jaotatud. Käidi ainult kuiva suvega. Paikseid ladusid ei tehtud.Saueaugu heinamaa.Suur tükk sööti põldude sees (hilisema Pilleri talu maal) - kunagi olevat võetud sealt savi. Hiljem (1970-ndatel põlluks haritud - säilinud 50 X 200 meetrine ida-läänesuunaline lepatukk), võsane heinamaa Pilleri talust 700 meetrit lääne-edelas.Koppel - vahetult külaga piirnev soo osa. Kõrgemast kaldast olevat väljunud ka allikas.Sigade vainu.Ala Vahi talu lõunaosas külavahetee ning mäe vahel kuhu vanasti sigu aetud. Küla koplite kõrval.Tornimägi.Tornimägi – seal on paiknenud kaua aega geodeetiline puitsõrestikust triangulatsioonitorn, milletaolised torkasid Eesti maastikul silma veel mõnikümmend aastat tagasi. Erinevatel aegadel paiknenud mäel mitu (vähemalt neli erinevat) torni. Kahjuks polnud tolle aja puidust ehitised kuigi vastupidavad ning tänaseks pole säilinud ka mitte viimast. Tänapäeva geodeesia selliseid ei vaja, kuid kuni Kuni 1970. aastateni vajati kartograafias triangulatsioonitorne. Torni all oli tavaliselt massiivne kivi, millesse oli kinnitatud metallist reeper – kontrollitud kõrgusjoone märk arvates merepinnast. See on veel säilinud.1859 aasta Undla mõisa kaardil seisab hilisema Tornimäe kohal kirje - Kadatico Mäggi. Mõeldud tõenäoliselt keeleliselt > kadastiku > kadaka, sest kuni praeguse ajani on paik ümbruskonna kadakate lemmik kasvukoht.Viimasest tornist on järgi selle muldosa. Keskpunktis asus kunagi geodeetiline põhipunkt.On märgitud pärandkultuuri objektiks (272:KON:004).(http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=1638059882).Ekslikult nimetatud paiknemist Vahi talu maal. Liiva ja kruusaauk taludest välja mõõdetud.Tee taludest välja mõõdetud. Oli vanasti eraldi kruusaaukudena mõõdetud.Leidis rakendust 20-ndal sajandil pikemat aega küla jaanitule paigana. Kunagi oli ka külakiige.Sootaguse Linnamägi1859 aasta Undla mõisa kaardil on Linna Mäggi praegune Linnamägi.Selle ümbrus märgitud Linnamäe heinamaaks (mitte Kureaasu heinamaaks).Sootaguse küla idaosa kõrgeim kuppel. Loobu jõe lähedal, kutsutakse tavaliselt Linnamägi. Osa (lääne poolne) kuulub Kallukse külale. Kaugemal ja kirjanduses - Sootaguse Linnamägi. Kaeved ning müüritise (vundamendi ?) alged Vahi talu maal. Keegi pole mitte kunagi teadaolevalt paikkonda uurinud. Mäe all aimatav kunagine allika koht. Rakendust leidnud ammustel aegadel tõenäoliselt varjepaigana.Lodikivi.> vaata eraldi lehelt.Härjasita mägiTornimäe lauge lõunapoolsem osa, mida ületas Undla Vohnja tee. Nimetus esineb harva.Vahimägi (Vahini mägi).Tornimäe Vahini talu maadele kuuluv külaga piirnev osa.Lodimägi.Liiva ja kruusaauk taludest välja mõõdetud. Ka Liivaaugu mägi.Konkreetset paika kaldun pidama mitmes tekstis mainitud Tarvenpää mäeks.Vihandoru auk.Muistendiga seotud - Kalevipoja hobuse püherdamise ase.KeldrimägiKeldriküngas. Kuni 2m. kõrgune seljandik Waabo talust lõuna-edelas.Linnaotsa mägi.Linnamäest läände jääv eraldi asetsev küngas. Juriidiliselt on see siiski nagu rohkem Kallukse küla.Sootaguse kool.Olen kohanud ehituse aastat 1904. Sootaguse kool on kuni 1930.a. lõpuni Sootaguse külas tegutsenud 3-kl. kool.  1931 aasta jaanuaris viidi kool Kadrinasse. Asutati tõenäoliselt nullist 20. saj. alguses, sest ei esine L. Andreseni ülevaates "Eesti rahvakoolide võrk". Samas paiknes ka hilisem Vaestemaja.Käokõrve küla ja Käokõrve külasse puutuv.Oli endine küla Undla mõisa valdustes, asustati 16. sajandil ümber mõisast läänes laiuva soo taha praegusse Sootaguse külla (H. Joonuks, Tapa. Tallinn 1977, lk 28).Ei kinnita ega lükka ümber sellenimelise küla olemasolu Kadrina kõrval. Vaidlustan (kahtlen) aga selle ümberasustamist Sootaguse külla - Sootaguse küla tekkimist Käokõrve külast. Sootaguse on ajaliselt tunduvalt vanem. Sootaguse esmamainimisel ning hilisematel käsitlustel puuduvad igasugused viited Käokõrvele.Lisaks kohe päris kindlasti ei võimaldanud tolleaegne vesine maastik mitte mingisuguse küla paiknemist pakutud asukohas.Sootaguse saunaküla.Sootaguse (mitte segi ajada soodaga) saunaküla (vt. ka Saari k.).Hilisema Saari küla lääneosa (künkail asuva osa) nimi kuni 1920. aastatemaareformini.Linaleoaugud.Üldkasutatavad algselt. Asetsesid külaga (Vahini talu) maadega piirnevalt üle tee. Sepa sauna kohal. Praeguseks maaparanduse tõttu täielikult hävinud. Aga koht on looduses senini märgatavamalt vesisem.Turba lõikamine.Sootaguse soos ära märgitud koht Undla mõisa kaardil. Hilisemad pärimuslikud teated puuduvad.Kunagi olevat Sootaguse külas asunud ka hiis. (H.Joonuks "Kuulsad puud" - "Punane Täht" nr.19 14.II.1981). Millele väide tugineb ei tea. Kohapeal selleks sobilik paik puudub. Rohkem vihjeid või pärimusi sellel teemal pole kohanud.Kolhoos - "Koit" - 1949 aastal Sootaguse ja Telliskopli külas loodud. - "Edu" - Mäo, Väljataguse ja Leikude külad - "Tulevik" - Tokulopi, Sorgi ja Pakitu küladHilisemate liitmiste tulemuseks tekkis "Punane Täht"."Punane Täht" moodustati 1951 aastal. Juurde tuli ka Päri kolhoosile kuulunud Tuulemäe küla.Liideti omakorda 01.01.1971 aastal Vohnja kolhoosiga. Tekkis Leikude osakond.Ehitatakse 2 elamut, kokku 15 korteriga.Sigalate komplekt. Ehitusega alustatakse 1960 aastal ning kavandatud suurus (1000 siga) saavutatakse 1974 aastal.Töökoda. Ehitatud aastatel 1958 - 1965.Veiselaut. Ehitatud aastatel 1955 - 1974. Mahutas 230 lehma ning 80 noorlooma. 

Kõrtsi ei teata.
Lubjaahju ei teata.
Paemurdu ei teata.
Loodusliku savi kaevekohti mitu.
Telliste valmistamist ei teata.
Tõrvaahju ei teata.
Kabelit ei teata.
Kalmeid ei teata.
Sepapada oli Vahi talu maal eraldi asetsevana.
Tuuleveski oli.
Allikaid mitu aga kõik hävinenud. Näiteks Vaabo talu maadel karjatänavaga piirnenud.
Külakaev Alli talu maal.
Külavainu asukoht täpselt määratlemata. Tõenäoliselt Vahi talu maadel või siis Tornimäel.
Küla karjatänav tuvastatav vanadelt kaartidelt.
Magasiait alles.
Alati küla.
Hiit ei teata.
   Või siiski oli kunagi Sootaguse külas asunud hiis?  
   (H. Joonuks, Kuulsad puud. - Punane Täht nr. 19, 14.2 1981, lk.3). Praegu kohapeal sellest pärimusi säilinud pole. Sellekohast teadet rohkem leidnud ei ole. Maastikul asukohta valida oleks raske. Sobiv nõuetele vastav paik siiski puudub. ...

Sootaguse Tornimägi.
Liiva ja kruusaauk taludest välja mõõdetud.
Tee taludest välja mõõdetud.

Vahimägi.
Tornimäe Vahini talu maadele kuuluv külaga piirnev osa.

Härjasita mägi.
Tornimäe Kadrina - Vohnja teega piirnev lauge osa. Nimetus esineb harva.

Lodimägi.
Liiva ja kruusaauk taludest välja mõõdetud.
Ka Liivaaugu mägi. Konkreetset paika kaldun pidama mitmes tekstis mainitud Tarvenpää mäeks.

Sootaguse Linnamägi.
Sootaguse küla idaosa kõrgeim kuppel. Loobu jõe lähedal, kutsutakse tavaliselt Linnamägi. Osa (lääne poolne) kuulub Kallukse külale. Kaugemal ja kirjanduses - Sootaguse Linnamägi. Kaeved ning müüritise (vundamendi) alged Vahi talu maal. Keegi pole mitte kunagi teadaolevalt paikkonda uurinud. Mäe all aimatav kunagine allika koht. Rakendust leidnud ammustel aegadel tõenäoliselt varjepaigana.

Linnaotsa mägi.
Linnamäest läände jääv eraldi asetsev küngas.

Sootaguse saunaküla.
Sootaguse (mitte segi ajada soodaga) saunaküla (vt. ka Saari k.).
Hilisema Saari küla lääneosa (künkail asuva osa) nimi kuni 1920. aastatemaareformini.

Sootaguse soo.
Luhaheinamaa Sootaguse külast kagus. Talude vahel tükkideks jaotatud. Käidi ainult kuiva suvega. Paikseid ladusid ei tehtud.

Väga mõjuv põhjus paiga (mägede) vähemtuntusele on kõrval asuvate Neeruti mägede olemasolu. Neerutit on oluliselt enam läbi uuritud ning populariseeritud.

Sootaguse kool.
Olen kohanud ehituse aastat 1904. Sootaguse kool on kuni 1930.a. lõpuni Sootaguse külas tegutsenud 3-kl. kool.  1931 aasta jaanuaris viidi kool Kadrinasse. Asutati tõenäoliselt nullist 20. saj. alguses, sest ei esine L. Andreseni ülevaates "Eesti rahvakoolide võrk". Samas paiknes ka hilisem Vaestemaja.
 

1841 aastal C. L. Braeschi poolt koostatud Undala mõisa kaardil pole kahjuks maakasutust eraldi välja toodud. Haritava maa kohal seisab vaid kirje > Acker Land gum Dorfe Sotaga.
Samuti on nii märgitud hilisemad Kõrtsimardi, Kahala ja Abrami talu kohtade põllud.
Ülevaate saab seetõttu vaid maastikust ning teedevõrgustikust. Hoonete paiknemisest külas.
Otsetee viib hilisema Telliskopli küla poole. Võsatükk keset põlde oli juba siis olemas.
Saari külas ning Aukude augu ümber paiknevad saunad puuduvad peaaegu täielikult.
Külas endas leiab hoolikal lugemisel 17 elamist + 3 Saari külas.

1859 aastal koostatud Undla mõisa kaart.
Charte von dem im Ehstländische Gouvernement, Wierländschen Kreise und St. Katharinenschen Kirchspiele belegenen privaten Gute Undell. Koostaja: Ernst Friedrich Fedder
Dorf Sotago:
1 - Järvamardi Karel
2 - Kõrtsimardi Mihkel
3 - Alli Hindrek
4 - Kärneri Tõnno
5 - Pillijürri Abram
6 - Abrami Hans
7 - Tomari Jacob
8 - Wälga Tõnno
9 - Weskindo Robert
10 - Wahhini Johannes
11 - Petri Jacob
12 - Kahhala Jaan
13 - Wabo Waba
14 - Loddi Jaan
15 - Annukse Jürri
16 - Hinno Jaan
17 - Jummika
18 - Lillemets
19 - Männiko
20 - Seppa
Hilisemate kaartidega võrreldes on talude nummerdamine pisut teisiti. Mingit järeldust ei oska sellest faktist tuletada.

Telliskopli küla ei ole veel olemas - see tekkib hiljem kui osa talusid Sootaguse külast välja viiakse. Koht on märgitud Telliskopli Aru. On üks hoone.
Hilisema Lodi talu kohal on Suurekivi heinamaa.
Lillemetsa hilisema talu kohale (ei ole veel eraldi mõõdetud) näitab kaart hoonete olemasolu.
Kogukondlikuks kasutuseks on ümberringi Lillemetsa, Lillemetsaaru ja Arro heinamaa.
Hilisema Tornimäe kohal seisab kirje - Kadatico Mäggi. Mõeldud tõenäoliselt keeleliselt > kadastiku > kadaka, sest kuni praeguse ajani on paik ümbruskonna kadakate lemmik kasvukoht.
Linna Mäggi on praegune Linnamägi. Selle ümbrus märgitud Linnamäe heinamaaks.
Kureaasuks nimetatud ainult üle Loobu jõe olevat osa, st. hilisemaid ülejõe heinamaid.
Külatanuma all (soo poole) on koppel ja pisut kaugemal turba lõikamise koht.
Kusagilt külaga piirnevalt (koplist) saab alguse oja (allikas), mis peaaegu sirgelt voolab jõkke.
Magasiait puudub plaanil. Kui kaarte uskuda siis ehitati see tunduvalt hiljem valla magasiaidana.
Hilisemat Saari küla nii suures mahus ei eksisteeri veel. On märgitud kõrgemale kohale vaid paar hoonet. Kogu elamised on koondunud Aukude augu ümber asetsevatena.
Teede võrgustik on üsna palju muutunud aga siiski ära tuntav.

Ja 1859 aasta Metsaküla:
Charte von dem im Ehst. Gouv. Wierländschen Kreise St. Katharinenschen Kirchspiele belegenen dem privaten Gute Undell gehörenden Streustücke Tuimoisa. Koostaja: Ernst Friedrich Fedder.
21 - Wählma
22 - Kairasaare
23 - Riosaare
24 - Kohto
25 - Liiwako
26 - Tuimõisa Mardi
27 - Tuimõisa Jaan
28 - Kairasaare
29 - Katko

Ja 1937 aasta (Virumaa Undla ja Vohnja vald - Koostaja E. Nõmm) kaart.
Sootaga küla.
1 - Järvamardi
2 - Annukse
3 - Alli (kaardil veel jagamata ja kas seda ametlikult jagatigi?)
4 - Pilli (jagatud)
5 - Tomari
6 - Välja
7 - jagatud ja eraldi nimedeta
8 - Vahi (jagatud > Vahi-Uuetoa 32)
9 - Vaabu
10 - Leedi
11 - Abrami
12 - jagatud ja eraldi nimedeta
13 - Kõrtsumardi
14 - Peetri (14a + 14b)
15 - Jaanioru + Hinnu
- -----
18 - Lillemetsa
Tuuleveski koht eraldi numbrita.
Teised talud ning väiksemad saunakohad vaid numbrid.

LCD - 10
1871     Undla mõis. 17 talu.
1922     Undla vald. 12 talu (10 + 2).
1964     Kolhoos "Punane Täht" - 15 peret, 30 elanikku.
1964     Kolhoos "Punane Täht" - 14 peret, 26 elanikku.
1970     "Vohnja" kolhoos - 27 elanikku.

Saari küla.
1922    Undla vald. 20 sauna.

1859 aastal loetletakse Sootagusel:
1.  Järwamardi
2.  Körtsimardi
3.  Alli
4.  Kärneri
5.  Pillijurry
6.  Abrami
7.  Thomari
8.  Welgathomas
9.  Weskiado
10. Wahhini
11. Petri
12. Kahhala
13. Wabo
14. Loddi
15. Annukse
16. Hinno
17. Uustallo
18. Schulhans
19. Lillemetsa
20. Männiko
21. Seppa
ja Tuimõisas
   Wählma
   Kairasaare
   Riosaare
   Kohto
   Liiwako
   Tuimõisa Mard
   Tuimõisa Jaan
   Kairasaare
   Katko