KÜLA | sootagusel

Sootaguse küla

Eestikeelne nimi - Sootaguse. 19.sajandi nimi - Sotaka. Esineb ka teise nimekujuna - Soentacken.
Vana küla paikneb Kadrina kihelkonnas, Undla mõisale kuulunud maa alal.
Teadaolevalt oli enamuse ajast mõisa põhiküla. Eelmise vabariigi ajal Undla valla piirides.
Möödunud sajandi 70-ndatest alates kannab küla Undla nime.
Sootaguse küla. (Sootaguse k.): suotaguse - taha (se) - taha, - tagant. Küla asub soode (soo) taga.
variandid: Sootaga k; (Df) Sotaga; Дер.(д.) Соотага; сел. Соотага; Sotaka; Дер. Соотагузе; Сотагъ
19.saj.nimi -    Sotaka, ka Soentacken.
LCD /613/ Svandaus 10 adramaad.
LCD - Svandaus 10. Esineb veel (31, 93, 97, 184, 282, 285, 613, 830). Erilist tähelepanu pööraks tekstilõigule - väike linnamägi sootaga (184).
Esineb veel kujul - Sontacken (1317); Soantacken (1586); Sontagken (1592); Sotagken (1695).
Küla mainitakse: BH. I, 922, 967, 1317, 1430; Beitr. VIII, 45; BH. II, 117, 998.
1524 (5 august) - Jürgen Lode ostab (Odert ja Heinrich Hasteferi ja nende kaaspärijate käest) Undla mõisa (+ küla Soentacken).
1548 (23 juuni) - BH. I, 1317 - Claus Polle ja Jürgen Lode > tara ehitamine küla põldude kaitseks.
1554 (24. märts) - Jürgen Lode testamendis märgitakse Soentacken küla.
1555 (4 juunil - BH. I, lk.1430) - Leping Claus Polle ja Johann Lode vahel. Claus Polle seab tagasi 1536 aastal liigutatud Sootaguse küla (in die Sontacken) piirikivid. Samas lepitakse kokku, et Polle võib Nagala veskitammi tugevndamise jaoks Sootagant kruusa vedada. Ühtlasi võivad Sootaguse küla loomad seal joomas käia.
1592 (24 juuni) - Fromhold von Tiesenhausen saab Undla mõisa (ja küla - Sontagken).
1695 (17 sept.) - BH. II, 998 - Sotagken
1859 aastal 20 (+ Tuimõisa 9).
1871 aastal Sootaga 17 talu.
1922. Sootaguse külas 12 talu (10 + 2) + tuuleveski + saun + Undla kool = 15
         Samal ajal 1922 aastal on Saari külas loetud 20 sauna!
1964 Kolhoos "Punane Täht" - 15 peret, 30 elanikku.
1966 Kolhoos "Punane Täht" - 14 peret, 26 elanikku.
1970 "Vohnja" kolhoos - 27 elanikku.
... sama kümnendi lõpuks liidetakse Undla külaks.

Erinevatel aegadel on Sootaguse külaks loetud ka:
   Saari küla (saunaküla).
   Telliskopli küla.
   Metsaküla talud ja Sootaguse küla eraldiasetsevad heinamaad kuulusid alates 1460 aastast Undla mõisale. Osa taludest on (osa hajataludena) adramaa revisjonides kirja pandud Sootaguse küla all.
   Piila küla Ambla kihelkonnas kuulus Undla mõisale.(1871 - 4,79 adramaad). Nominaalselt määratlevad mõned selle Sootaguse külaks. Kuna Sootaguse oli kogu aeg Undla mõisa põhiküla.
   Nagalat (osa sellest).
   Leikude küla praegustesse piiridesse (Lillemetsa, Aru) jäävaid heinamaid.

Kõrtsi ei teata.
Lubjaahju ei teata.
Paemurdu ei teata.
Loodusliku savi kaevekohti mitu.
Telliste valmistamist ei teata.
Tõrvaahju ei teata.
Kabelit ei teata.
Kalmeid ei teata.
Sepapada oli Vahi talu maal eraldi asetsevana.
Tuuleveski oli.
Hiit ei teata.
Allikaid mitu aga kõik hävinenud (Näiteks Vaabo talu maadel karjatänavaga piirnenud).
Külakaev Alli talu maal.
Külavainu asukoht täpselt määratlemata. Tõenäoliselt Vahi talu maadel või siis Tornimäel.
Olen kohanud ka vihjet, et külavainu oli külas sees - Vahini talu põllusiilul. Juba enne osade talude külast välja viimist.
Küla karjatänav tuvastatav vanadelt kaartidelt.
Magasiait alles.
Alati küla.

Väga mõjuv põhjus paiga (mägede) vähemtuntusele on kõrval asuvate Neeruti mägede olemasolu. Neerutit on oluliselt enam läbi uuritud ning populariseeritud.

Sootaguse külas olid suured talud. Kui osad talud külast välja viidi siis alles anti nendele nimi. Mõis määras millised talud väla viidi. Telliskopli talud viidi kõik külast välja - 1922a. 12 talu (10 + 2).
Valdavatel taludel kaugemal eraldi asetsevad heinamaad Telliskoplis, Arus (4ha), üle jõe (1,5).
Metsakülas (4 - 9ha). Heinamaadel ka laod, kust hein veeti koju talvel.
LCD - 10 talu. (täpsemalt ehk siiski adramaad).

1859 aastal loetletakse Sootagusel:
1. Järwamardi
2. Körtsimardi
3. Alli
4. Kärneri
5. Pillijurry
6. Abrami
7. Thomari
8. Welgathomas
9. Weskiado
10. Wahhini
11. Petri
12. Kahhala
13. Wabo
14. Loddi
15. Annukse
16. Hinno
17. Uustallo
18. Schulhans
19. Lillemetsa
20. Männiko
21. Seppa
ja Tuimõisas
   Wählma
   Kairasaare
   Riosaare
   Kohto
   Liiwako
   Tuimõisa Mard
   Tuimõisa Jaan
   Kairasaare
   Katko

Eestimaal leidub palju sarnase nimega kohti. Ka Sootaguse külasid on mitmeid.
Virumaal veel vähemalt kolm:
   Sootaguse, küla Laekvere vallas Lääne-Virumaal.
   Sootaguse, küla Rakke vallas Lääne-Virumaal.
   Sootaguse, endine küla Illuka vallas Ida-Virumaal praeguses Puhatu külas.
1. - Sootaguse, mis kuulub Laekvere valda (coordinates are 59°2'2" N and 26°30'4" E in DMS).
Ka see küla küla asubki soode taga. Laekverest natuke maad Simuna poole viib üsnagi kehv          kruusatee läbi soode ja metsade ning jõuab lõpuks välja esimiste majadeni. Praegu elab külas pidevalt ainult üks inimene, kuid seal on ka mitu maakodu.
2. - Sootaguse, küla Lääne-Virumaal Rakke vallas Rakvere–Väike-Maarja–Vägeva maantee ääres Edru ja Lasinurme vahel; 6 elanikku (2011; 9 el, 2000). Küla läbib Onga jõgi. Kuulus Lasinurme mõisale, seejärel Lasinurme vallas (aastast 1893 Salla valla koosseisus.
3. - Sootaguse oli ka endine küla Illuka vallas Ida-Virumaal. Paikneb 5 kilomeetri kaugusel Kuremäest. 1938 aastal elas külas 138 elanikku. Praeguseks on keegi veidrik nimetanud küla nime ümber Puhatu külaks, kuid sealtkandi rahvas ei ole seda omaks võtnud.
+ Sootaguse Raplamaal.
(Latitude: 59°4'8", Longitude: 24°45'41.01").
+ Endine vald Tartumaal, hiljem küla Võnnu vallas.
+ Jõgevamaal Torma vallas Laiusel nimetati kunagi ühte osa Sootaguseks.
+ + Üldse palju leidub Eestis palju neid soo-taguseid kohti! Sootaga (Jõgeva), Sootaguse (Illuka), Soo-otsa (Martna), Soontaga. Pärnumaal olema ka paar kohta soode taga...
Eks neid ole veel kui meelde tuletada.
Kõik need asetsevad kuskilt poolt vaadates soo taga...