TALUD | sootagusel

Sootaguse küla talud

Suured talud. Kui osad talud külast välja viidi siis alles anti nendele nimi. Mõis määras hiljem talude krunti mõõtmisel millised talud külast välja viidi.
Telliskopli talud viidi kõik külast välja. 1922a. 12 talu (10 + 2).
Metsaküla talud ja Sootaguse küla eraldiasetsevad heinamaad kuulusid alates 1460 aastast Undla mõisale. Osa taludest on (osa hajataludena) adramaa revisjonides kirja pandud Sootaguse küla all.
Valdavatel taludel kaugemal eraldi asetsevad heinamaad Telliskoplis, Arus (4ha), üle jõe (1,5ha).
Metsakülas (4 - 9ha). Heinamaadel ka laod, kust hein veeti koju talvise reeteega.

Järwamardi
     = Mardi = Määrmanni = Vana-Mardi.
     Hooned lammutati 1950-ndatel ning kõlbulik materjal veeti Kadrinasse eramu ehituseks.
Alli
     = Mäe
     Viimane omanik Karl Mäe. Maja lammutati 1969 aasta paiku. Osaliselt säilinud maakivist kelder.
     Talu tegelikult jagati 1930-ndatel aastatel vendade vahel. Kas ka vormistati ametlikult ei tea.
Pillijurry
     Vana Pilleri Abram jagas talu kahe poja vahel. Vanem vend elas jõukamal järjel - noorem Elmar hakkas jooma ning lõpetas oma elupäevad hooldekodus.
     = 4 = Pilleri = Pilleri Mardi = Pilli = Undeldorfi = Undeldorfi Mardi = Männiku
     Koht on Pilleri talust pooleks tehtud. Vana koht on Pilleri Mardi.
     = 4a = Pilleri Elmari = Pilli = Undeldorfi Elmari
     Uus koht on Pilleri Elmari. Paar aastat tagasi tasandati ka elamu ase.
Annukse
      = Annukse = Trillo
      1949 aastal põlenud talu Sootaguse külas. Kohanud ka andmeid, et talu hooned hävisid tulekahjus juba 1937 aastal. Alles jäi ainult eraldi asetsenud saun, mis kohendati elamuks. Ka see põles 1980 aastate alul. Praegu talu asukohas hilisema omaniku poolt ehitatud abihoone.
Thomari
     = Tomari = Toomari = Feodorovi = Toompea = Tomari
     Ositi säilunud peale mitmeid ümber ehitusi. Üks sama suguvõsa valduses olevatest taludest. Praegu kasutusel elamuna.
Welgathomas
     = Välja = Välja-Antsu = Piiskopli = Allmäe
     Algsest säilinud kaev. Külakaev.
Weskiado
      = Otto 7a = Mõigu = Konisti = Meineri = Voore
      Jagamisel tekkinud uuem pool.
      = Veski 7b = Retsoldi = Veski
      Vanem osa. Säilinud ositi rehielamu puhaskambrite pool. Kaev säilinud.
Wahhini
      = Vahi 8 = Rosenbergi = Vahini = Vahisalu
      Peremees Ernst Rosenberg oli Undla vallavanem. Lapsed eestindasid nime Vahisaluks.
      Vahisalu, Robert RAM-i asutajaliige ja solist. Sündis 24.10.1914 Sootaguse külas Undla vallas Virumaal. (s.11.01.2006). Õppis Rakvere Õpetajate Seminaris.
      Säilinud ositi hoonete vundamendid ja kaevu koht.
      = Vahi-Uuetoa 32 = Piiskopli = Sepa = Uuetoa = Porvali
Wabo
      = Wabbo = Vabo = Suugi = Waabo
      - külast välja hiljem viidud (1880). Algne asukoht ühe teate järgi Tomari taluga piirnevalt. Teisaldati kõik hooned. Algsest säilinud ait. Kogu aeg ühe perekonna valduses.
Körtsimardi
     = Kõrtsu-Mardi = Mardi = Krutopi (Salme) = Lutsu = Johansoni = Kõrtsumardi
     Külast välja viidud. Terviklik talukoht. Algsest tuvastatav hoonete paigutus krundil.
     Viimane omanik represseeriti. Nõukogude ajal pidevas omanike vahetuses, kasutati lõpuks ajutise tööjõu elupaigana. Praegu kasutusel suvilana.
Kahhala(12; 12a)
      Külast väljas. Välja kruntimise käigus viidud. Hiljem jagatud.
      = 12 = Kahala (Karl Geberg) = Heinaste = Einard = Kadaka
      Vanem osa metsa ääres.
      = 12a = Pae (Jakob Geberg) = Poe = Poe Jaagup
      Uuem jagamisel tekkinud osa. Tee ääres. Säilinud maja vundament teelahkmel kolmnurkses õues. Majaga samas hoones asus ka pisike pood.
Abrami
     Abrami 11 = Ringi = Mäe = Kase
     Kutsutud ka omanike perenime järgi. Viimase omaniku valduses ainult hooned.
     - Külast väljas. Kruntimise käigus külast välja viidud.
Loddi
      = Lodi = Leedi 10 = Veiderpassi
      Katastriameti kaardil 1938 aastast on märgitud ekslikult Leedi. Peab siiski olema Lodi. Külast välja viidud vana talukoht. Talu juures (kõrval) madal lodu koht. Sellest see nimi vist tuletati. Talu maadel Lodikivi. Säilinud lauda vundament, maja ase (koos reheahju jäänustega) ning abihoone ase. Paar vana põlispuud ja kreegivõsa.
Lillemetsa
      Lillemetsa = Klaasiku (omaniku nime järgi)
      Külast väljas metsa sees. Ka Telliskopli külaks loetud. Eraldi asetsev talu Armiku raba ja Vohnja mõisa valduste vahel. Üks peremeestest Mihkel Klaasik oli ka Undala valla talitaja.
Hinno
      = Kahepäeva = Inno = Poomi
      Oli kohe algselt ostes 0,5 talu. Ostust alates ühe suguvõsa valduses.
Tuuleveski
      = oli kogu aeg veski talu 3ha maaga. Veski on märgitud juba verstakaardile. Veski asukohas poolik veskikivi. Viimane omanik Tonka nimeline.
Sepa
      Sepa (22) = Mikkovi (nime järgi) saun = Vaabu = Sepa Vaabu saun.
      Sootaguse küla sepipada Vahini (Vahi-Uuetoa) krundil. Viimane sepast omanik läks 1909 aastal siberisse. Mäerinnakul külateega piirnevalt. Vahi-Uuetoa omanik Piiskoppel elas lühiajaliselt seal pärast koha ostmist 1910 aastal kuni maja valmimiseni. Seetõttu kutsuti vanasti vahel ka Vahi-Uuetoa talu > Sepa.
Saki saun.
      = omaette krunt Pilli aia taga, Alli talu maal.
      Osaliselt säilinud vundamendi koht.
Undla koolimaja
      = Sootaguse koolimaja
      Hooned säilinud. Asutati tõenäoliselt 20 sajandi algul, sest ei esine L.Andreseni ülevaates "Eesti rahvakoolide võrk 19. sajandil" - Tallinn 1970. Praegune koolimaja ehitatud 1904. a. 01.01.1930 kool suleti. Peale kooli sulgemist valla vaestemaja, kuni 27.04.1940 aastani, kui vald selle oksionil maha müüs.
      Nõukogude ajal kasutati elamuna. Klassiruume kooskäimise kohana. 1980-ndatel majutati ajutist tööjõudu. Hiljem seisis jälle mõnda aega tühjana kuni praegune omanik selle ostis.
Undla magasiait
      = Käokõrva
      (Ametlikuks nimeks oli Jõeotsa, nimetati ka Harfi, Peeter-manni saun). Algselt Undla valla (? - mitte mõisa) magasiaidaks ehitatud paekivist hoone Saari külas. Anti 1920 aastate maareformiga elamuks.

+ saunad Saari saunakülas:
Undla mõisale kuulunud küla. Elanikud käisid alaliselt mõisas tööl. 1922 aastal loeti 20 sauna.
- Kallaste = Kallaste (Richteri, Ridaliku, Aamani, Rihtli)
Kasutatakse ka praegu elamuna.
- Aukude saun = Lille Antsu (end. omanik - ehitusmees)= Mustlaseaugu saun (20)
Asub Aukude augu idakaldas.
- Eschbaumi saun = Eesmaa saun (16)
- Jõeääre = Eesmaa saun (alates 1950) = Jõeääre
Säre August ehitas selle endale uueks saunaks aga suri enne lõplikku valmimist. Eesmaa ostis ära.
Pärast ümberehitusi kasutatakse praegu elamuna.
- Pikapõllu = Heideni = Poogna saun. (8)
- Eigu = Sammeli saun (23)
Aastal 1962 olid säilinud veel sirelid, kaevukoht, kreegivõsa. Lammutati kütteks 1957.
- Eigu (18) Lammutati 1970. Omanik Eik olevat kunagi olnud Peterburgis Putilovi tehase tööline ja teinud isegi revolutsiooni kaasa (???).
- Esspomi saun (32)
Vana suitsusaun. Lammutati 1922 aasta paiku.
- Kabja (25)
- Lille Marie = Kabjaaugu = Kabja Lilli saun. 1937 - A78 (20)
Oli viimane korstnata suitsusaun Saari külas. Lammutati 1965 aasta paiku.
- Liisu saun = Lampe = Piiskopli = Pruali
Omanik Piiskoppel ostis peale sauna müüki Sootaguse külast Vahi-Uuetoa.
- Mustlaseaugu saun = Aukude saun = Lille Antsu saun. A75
- Mühlbergi = Uustalu = Lilleströmi A72 (21)
- Lodi saun = Mikkovi saun A71 (11)
1970 aastal oli säilinud veel rohtunud ahjuküngas ja haabade all 2 õunapuud. Sauna kutsutakse Lodi, kuna Mikkohv tuli Lodi talu kohalt (peale selle müümist Veiderpassile) ja ehitas selle sauna.
Viimasena elas saunas keegi sõjapõgenik.
- Majuri saun A80 (3)
1972 oli säilinud veel saunaase, tamm ja mõned sirelid.
- Kanarbiku
= Kanarbiku = Mäe saun, kingsepa Ruudi saun. (23) A73. Kuigi täpsem oleks vast öelda, et Mäe Ruudi uus saun. Vanast saunast (Kingsepa Juhani saunast) oli 1979 aastal säilinud veel keldriauk vana tee ääres. 1920 aastal ehitas Rudolf Mäe selle oma vanast saunast 60 meetrit põhja poole. Viimane omanik August Mäe. Praegu aastaid tühjana seisev.
- Poomi saun (omaniku järgi Poomi Taali) = Treiali (19)
1960 oli säilinud veel hoone ase, vahtrad, 2 õunapuud ja sirelid.
- Kindu = Pernakovi = Sammelselja (22)
- Ruuküla saun (15)
- Saari saun (6)
1960 oli lamedal künkal osaliselt säilinud veel ahju ahervare. Viimane omanik August Saar suri 1945 aasta paiku.
- Heideni = Pikapõllu = Poogna (8)
- Keldri (5)
- Krella = Tammearu (17)
- Taldsepa = Talpase (7)
- Tõntsu (14)
- Torni (9)
Külal olevat olnud ka oma kiigemägi. (I) Paiknes ühel lääneosa kõrgendiku künkal. Osa sellest kruusaauk. Vana tee ääres. Kiik paiknes seal viimati 1930-ndatel aastatel.
Taali saun
Heideni saun
Talpsepa saun
Saare saun
Kelderi saun
Petermanni saun
Majorani saun
Torni saun
Lille saun
Pruuali saun
Hinlandi saun (26) A76
     Inglandi saun Sootaga. Kadus 1920 aastate lõpus. 1979 aastal oli osaliselt säilinud üht külge pidi mäenõlva kaevatud lohk. Kutsuti omaniku nime järgi. Paiknes Pietri ja Sepa vahel.
Pernakofi saun
Miilbergi saun
Aukude saun
Lodi saun - A71 (34)
Richteri saun
Juuli Mäe saun
Poomi saun
Mäe saun
Ruuküla saun

Ja Telliskopli küla talud, mis saanud alguse Sootaguse külast.
Petri
      Külast välja hiljem viidud Telliskopli külla(1880).
      = 14a
      = 14b = Uusnurme = Undeldorfi Juliuse
15
      Külast välja viidud - Telliskopli küla. Poolitati vendade vahel 1920.
      = 15 = Jaanioru = Leinsalu
      = 15a = Hinnu = Leinfeldi = Leinsalu
      Põles 1967 aastal.
Jummika
      Kärneri on hiljem külast välja viidud Telliskopli külla. Asetses hilisema Pilleri talu maal (üle tee).
      Jumnika 16 = Kärneri = Jumika = Kivitoa = Uuetalu = Abneri = Vainu
      Omanik represeeriti ja hilisemalt mitmed vahetuvad omanikud.
      Poolitatuna säilitas Kärneri nime uus, väiksem osa = Paalmetsa.

Metsaküla talud ja Sootaguse küla eraldiasetsevad heinamaad kuulusid alates 1460 aastast Undla mõisale. Osa taludest on (osa hajataludena) adramaa revisjonides kirja pandud Sootaguse küla all.
Tuimõisas
- Wählma
   Kaart aastast 1864 - Charte von dem zum Gute Undell gehörenden, im Streulande Tuimoisa belegenen, verkäuflich abgetheilten Bauer-Stelle Waehlma. Koostaja E. Fedder.
   Friedrich Robert FaehlmannI vanaisa Abraham (1725), on pärit Väälma talust.
   1865 - tõenäoliselt üks esimisi päriseks ostetud talusid Undla mõisast (kui mitte kõige esimine).
- Kairasaare
- Riosaare
- Kohto
- Liiwako
- Tuimõisa Mardi
- Tuimõisa Jaan
- Kairasaare
- Katko