S o o t a g u s e l

Kallukse maastikukaitseala asub Lääne-Virumaal, Kadrina vallas. Kallukse mäed võeti maastikulise üksikobjektina kaitse alla 1978. aastal. Alal asub ka 1938. aastal kaitse alla võetud Linda-Neitsi e. Lodikivi (Mõõtmed: 8,5 x 5,7 x 5,5 (m), ÜM= 24,5 m. Kivimitüüp: rabakivi). Kaitseala pindala on 232,5 ha.
Kaitseala eesmärgiks on kaitsta geoloogilise ehituse ja geneesi poolest väärtuslikku pinnavormi - Kallukse mägesid.
  Kaitseala on rajatud Loobu jõe ürgorus asunud aluspõhjalisele saarkõrgendikule settinud servamoodustiste kaitseks. Pinnakattematerjaliks on kruus ja moreen. Kõrgeim absoluutne kõrgus on 113 m. Küngaste laed ja järsemad nõlvad on kaetud metsaga, mis kaitseala kogu-pindalast moodustavad umbes 20%. Domineerivad sürjakuusikud, kuuse- lepametsad, ohtralt leidub pihlakavõsa. Kõrgendiku metsadevahelisel niidul kasvab kahelehist käokeelt ning harilikku käoraamatut.
Kallukse kaitseala eesmärk on huvitava geomorfoloogilise objekti kaitse. Keelatud on risustada maastikku sobimatute ehitiste ja kommunikat-sioonidega. Maastiku üldilme säilitamiseks on ainsa raieliigina keelatud lageraie.
Kallukse lõunapoolses osas paikneb suur rändrahn - Lodikivi ehk Linda-Neitsi kivi. Muistendi järgi toonud "Kalevi naene" kivi põlles kaasa, tulles lõuna poolt, põllepaelad aga katkenud enne mäge ja kivi kukkunud maha.Kallukse maastikukaitseala naabruses kasvab ka Kallukse mänd.

Asukoht: Kadrinast 2kmNW, Lodi MÜ, Kallukse MKA.
Mõõtmed:8,5 x 5,7 x 5,5 (m), ÜM= 24,5 m.
Maapealse osa mahuks hindas A. Kumari 1980. aastal 144 m³.
Kivimitüüp : rabakivi (H.Viiding,1986.a)
Rändrahn võeti kaitse alla 1938. aastal.
Keskpunkti koordinaadid:            
    X     6581648     59°21'23" N
    Y     618120     26°4'37"   E
 Sootaguse külast, Vohnja-Kadrina teest 500 m ida poole Lodi maaüksuse metsatukas. Waabo talust jääb kivi 365 m loode-lääne poole.
    Palju erisisulisi jutte on koondunud Lindakivi e Lodikivi e Neitsikivi ümber (Kadrina).Hiiumuistendite kõrval (kiviga on kokku puutunud nii Linda e neitsi, Kalevipoeg kui ka Vanapagan) on kõneldud, et hilisemal ajal läinud üks seakarjus äikesevihma ajal kivi varju. Välk löönud kivisse ja matnud karjuse koos karjaga kivitüki alla. Praegugi olevat seal kuulda poisikese hädaldamist ja sigade vingumist. Muidugi olnud kivi vanasti pehme, mida tõendavat magamisase ja kitsejäljed kivis. Ootuspäraselt olevat kivi alla peidetud ühe Rootsi kuninga kuld (varandusejutud on varmad liituma mistahes tähelepanuväärse paigaga). Ohverdamise vms kohta info puudub, kuid uurijal veab – oletust kinnitab üksik teade varasemast ajast, kus muuseas öeldakse, et kivi nimetati ka Pühakiviks. Kivi ja maapinna vahele moodustunud ruumikas varjualune, kuhu aga äikese ajal ei tohtinud varju minna. Hoiatavaks näiteks tuuakse eelpoolkirjeldatud juhtum seakarjusega (ERA II 217, 111/2 (64) < Rak < Kad 1939).
Kadrina vallas asub hiiglaslik Lodikivi, mis on tuntud ka Linda-Neitsi kivi
ja Linnamäe kivi nime all. Hiidrahn asub Loobult Kadrinasse kulgeva maantee
läheduses, umbes 3,5 km Kadrinast lääneioodes, Undla külas endise Lodi talu
maal, Kallukse maastikukaitseala ühel mäerinnakul. Rahn on omapärase
kujuga, meenutades eemalt justkui mäenõlvast üiesronivat hiigelkilpkonna.
Lõunaküljelt on kivist alla langenud eraldi tükk ja langemiskohas moodustub
kallaklaega koopasirm. Kivimiks on rohkete pegmatiidisoontega graniit.
Rahnu suured mõõtmed (ümbermõõt 24,5 m, kõrgus 5,5 m), eriti aga tema
kuju, on tekitanud rahvasuus palju muistendeidi Nii olevat Kalevi tulevane
naine, veel neitsiseisuses Linda, kaasatud linnuse ehitustöösse, kuid suure kivi
kandmisel katkenud tema põllepael ja kivi veerenud mööda nõlva alla. Teise
versiooni järgi karjatanud lapsed samas sigu. Hakanud lööma välku ning poiss
ja tüdruk koos põrsaga jooksnud kivinuki alla varju. Seal jäänudki nad
pealekukkunud kivikillu alla. Põrsa häälitsust olla seal vahetevahel kuulda
tänaseni. Mingem kuulama?
Lääne-Virumaa - Geoloogia Instituut. Laane-Virumaa_Tapa_ja_Kadrina_vald_2007.pdf

 Kalevipoja naese kivi
 Kui Kadrina kirikust suurt teed mööda Hõbeda poole läheme, näeme pahemat kätt teed, umbes verst ehk enam teest eemal, ühe mäerünka. Seda mäerüngast hüütakse seal lähedal oleva küla nime järele Sootaguse mäeks. Lõuna pool mäge seisab suur kivi. Selle kivi kohta räägib rahvasuu järgmise luo: Kalevi naene tulnud lõuna poolt, see kivi põlles. Kui ta selle kivi mäe otsa oleks suutnud kanda, oleks selle mäe peale suur linn sündinud; oleks ta selle kivi üle mäe põhja poole toonud, oleks sinna kohta suur meri sündinud. Kalevi naese põllepaelad aga katkenud enne mäge katki ja kivi kukkunud sinna maha.
 Nii ta olla sinna jäenudki.
 E 33900 (3) < Kadrina, Hõbeda v. - A. C. Kivi (1897).

 B.
 Undla vallas Sootaguse külas asub Linnamägi. Linda kannud kiva Linnamäele, kuid põllepaelad läinud katki ja kivid kukkunud maha. Üks kukkunud Ojaveski soht, teine praeguse Ahila küla põldudele (Vohnja vald) ja kolmanda kiviga jõudnud Linda mäe jalale.
 Praegu hüütakse seda kivi Neitsikiviks. Oleks Linda saanud kivid mäele, oleks sinna tekkinud linn.
 ERA II 33, 239 (l) < Kadrina, Vohnja v., Ahila k. - L. Vilmre < Luik (1931).

 C.
 Minu ema rääkis, et see kivi seal mäe küljel olevat Linda kivi. Linda olevat oma põllepaeltega toonud. See soo seal kivi juures olevat enne järv olnud. Kui oleks kivi mäele saanud viia, oleks sinna linn tekkinud, oleks aga soht kukkunud, siis oleks sinna järv tekkinud. Põllepaelad aga läinud katki ja kivi kukkunud mäe küljele maha. Vai ta siis nii tugev nüüd oli, aga ega tea ka. Minu vanaema rääkis, no see on ju kolm põlve tagasi, tuleb 100 aastat, et nelipühi ajal olnud üks karjane seal sigade ja lammastega karjas. Istunud kivi kõrval. Pikne löönud kivisse ja kivist tüki ära. Selle alla jäänud karjane. Mõned räägivad, et kivitüki alla olevat 2 last ja üks põrsas jäänud. Vanarahvas ütles kivil olevate jälgede kohta, et kits olevat need sõtkunud. Kivi aga vajub maasse. Umbes 65 aastat tagasi oli kivi l meeter kõrgemal. Siia kivi juurde oli varem üks post pandud (oli muinsuskaitse all).
 EKRK I 2, 428/30 (2) < Tapa raj., Kadrina, Sootaguse k. - A. Riis < Jaagup Suuk, 75 a. (1951).
 
 D.
 Linda kivi asetseb Kadrinast umb. 5 km kaugusel (Kadrinast edela poole). Maanteest umb. l km kaugusel. Kivi on Sootaguse külas «Punase Tähe» kolhoosi maal. Kivi on Sootaguse mäe põhjapoolsel küljel ja ümbritsetud lepastikuga, kus kasvab ka mõningaid kuuski ja kaski. Kivi kõrgus on umb. 6 m ja ümbermõõt umb. 16 m. Kivi kõrval on kivi küljest ära kukkunud umb. 5 meetri pikkune ja umb. 2 m laiune tükk.
 Teejuht ja üks väikene 10-aastane tüdrukukene Evi Suuk teavad rääkida, et äike löönud kivi küljest selle tüki lahti. Kivi kõrval istunud karjane ja jäänud selle tüki alla ning surnud.
 EKRK I 2, 425/6 < Tapa raj., Kadrina. Sootaguse k. - A. Riis (1951).

 E.
 Neitsikivi, Linda kivi
 [Asetseb] Kadrina khk-s Undla vallas Sootaguse külas Lodi talu maal Tarvenpää mäe nõlvakul. Kivi kandmisel neitsi põllepaelad olevat katkenud ja kivi kukkunud poolel teel mäenõlvale. Pikne löönud kord idapoolsest otsast tüki lahti.
 TRÜ geoloogia kateeder, SRA III.

A.
Kadrina kihelkonnas olevast Sootaguse külast õhtu poole on üks umbes 1 1/2 versta pikkune ja l versta laiune lagedik. See olla Kalevipoja söömavahe künd. Kõik künd on lage maa, mõned võsud aga kasvavad peal. Hommiku poolt servast on see lagedik siledam kui mujalt (sealt tehakse nüüd heina). See olla Kalevipojast juba üle äästatud. Kõik selle künniga ja äästamisega pole Kalevipojal enam aega läinud, kui aga üks söömavahe .
E 34826 (6) < Kadrina, Hõbeda v. — A. C. Kivi < Jaan Rumberg (1897).

B.
Kadrina kihelkonna kesk- ja lõunaosas teatakse näidata mitmeid kohti, millega on seotud traditsioon Kalevipojast. Nii näidatakse Undla vallas Sootaguse küla lähedal olevas soos Kalevipoja künnivagusid. Ühe söögivahe kündi on umbes 7—8 dessatini. Kündes väsinud hobune ära, Kalevipoeg rakendanud ta adra eest lahti, sidunud kammitsasse ja lasknud sööma. Kuid hundid hakkanud hobust taga ajama. Viimane põgenenud läbi Undla ja Saksi valdade kuni Porkunisse, Assamalla soht. Seal saanud hunt hobuse kätte ja murdnud maha. Assamallas olevat praegugi näha Kalevipoja hobuse verine nahaase — hobusenaha-kujuline madalam koht, kus kasvavat punakas rohi. Samas ligidal Maksamägi — olevat tekkinud hobuse maksast. Undla soost kuni Assamallani on märgata paaris asetsevaid lõhke maapinnas — need olevat Kalevipoja hobuse jäljed, kes kammitsasse seotuna püüdis põgeneda huntide eest.
L. Vilmre, Ajaloolisi traditsioone Kadrina kihelkonnast 1931. a., lk. 44—45

C.
Undla soos on Kalevipoja künnivaod. Ühe söögivahe künd olevat 7—8 dessatini. Hobune väsinud ära, Kalevipoeg sidunud hobuse kammitsasse sööma. Hunt hakanud hobust taga ajama. See jooksnud kuni Lassinurme (?) soht, seal saanud hunt ta kätte ja murdnud maha. Verine nahaase olevat praegugi näha. (Soos kasvavat punane rohi hobusenaha-kujulisel maalapil.) Kammitsas hobuse hüppamisest jäänud paarisaugud.
ERA II 33, 243 (6) < Kadrina, Undla v., Võduvere k. — L. Vilmre < Kaarel Neuhaus (1931).