KOHAD | sootagusel

Kohad ning paigad

Eestlased on algselt talupojarahvas. 19. sajandi lõpul elas maal üle 80% rahvastikust.
Eestlase endanimetusena käibis maamees, maarahvas. Koduküla ja Kodutalu andsid maainimesele kokkukuuluvuse tunde pere ning esivanematega. Kohapärimust kui inimese ja paiga seotust osundavat pärimusliiki on väärtustatud peaasjalikult paikkondlikku identiteeti loova ja toetava aspekti tõttu.
"Ajaloolised traditsioonid, mineviku valu ning rõõm, nad ei juhata eestlast ei lääne ega ida poole; tema mälestused on kodumaa kütkes. Mägi ja org, aas ning põld, värske ning rõõmsa nooreea hullumispaigad ei kanna isegi võõrsil koolitatud eestlase silmas saksa ega vene, vaid eesti ilmet. Järved ning jõed, laaned ja merevood, need kohisevad rahvapojale ainult rahvuslikkudes helides" (J.Hurt).
Keelelistel pärimustel on teinekord hämmastavalt pikk eluperiood ajas.
Eesti maastik ja sellel leiduvad inimtegevuse jäljed on meie ajaloolise mälu kandjad. Euroopa ühe vanima paikse rahvuse ajaloo kandjad.
Küla on kõigest märgend kaardil. Paigad ja objektid aga inimeste mäludes.
Täpsemini:

Aukude auk.
On tõenäoliselt suurim termokarstiorg Lääne-Virumaal. Vanal ajal kandis ositi veel täiendavaid nimesid:
- Kabjaauk
Saari küla lääneosas asuva Aukude augu Sootaguse poolse eraldi sügavama osa nimetus.
Seletatud ka kui Kalevipoja hobuse kabja jälge.
- Mustlase auk. Lõunapoolse eraldi sügavama osa nimetus. Olen kohanud seletust, et sinna auku olevat alatihti mustlased pimedas vooriga sisse sõitnud.
- Kanarbiku soo. Suure sügava oru edelasopp.

Heinamaad:
Aru heinamaa - 2 km kaugusel Lillemetsa talu pool. Igal talul oli 4 ha.
Tagametsa heinamaad - 10 km kaugusel - Undla Metsakülas - igal talul 3-4 ha. maad.
Päris vanasti oli osadel taludel Armiku soos ning hilisema Telliskopli küla maadel ka heinamaad.
Ülejõe heinamaa - üle Loobu jõe oli 1 1/2 ha igal talul heinamaad.
Kureaasu.
Soine luht, heinamaa Sootaguse küla idaosas. Alates Nagala oja suubumiskohast kuni Sootaguse Linnamäeni. Mingil määral on vahel varemalt kutsutud Kureaasuks ka küla üle jõe paiknevaid heinamaid. Vihmastel suvedel olevat olnud seal nii palju vett, et heinad tuli välja kanda.
Sootaguse soo.
Luhaheinamaa Sootaguse külast kagus. Talude vahel tükkideks jaotatud. Käidi ainult kuiva suvega. Paikseid ladusid ei tehtud.
Saueaugu heinamaa.
Suur tükk sööti põldude sees (hilisema Pilleri talu maal) - kunagi olevat võetud sealt savi. Hiljem (1970-ndatel põlluks haritud - säilinud 50 X 200 meetrine ida-läänesuunaline lepatukk), võsane heinamaa Pilleri talust 700 meetrit lääne-edelas.
Koppel - vahetult külaga piirnev soo osa. Kõrgemast kaldast olevat väljunud ka allikas.

Sigade vainu.
Ala Vahi talu lõunaosas külavahetee ning mäe vahel kuhu vanasti sigu aetud. Küla koplite kõrval.

Tornimägi.
Tornimägi – seal on paiknenud kaua aega geodeetiline puitsõrestikust triangulatsioonitorn, milletaolised torkasid Eesti maastikul silma veel mõnikümmend aastat tagasi. Erinevatel aegadel paiknenud mäel mitu (vähemalt neli erinevat) torni. Kahjuks polnud tolle aja puidust ehitised kuigi vastupidavad ning tänaseks pole säilinud ka mitte viimast. Tänapäeva geodeesia selliseid ei vaja, kuid kuni Kuni 1970. aastateni vajati kartograafias triangulatsioonitorne. Torni all oli tavaliselt massiivne kivi, millesse oli kinnitatud metallist reeper – kontrollitud kõrgusjoone märk arvates merepinnast. See on veel säilinud.
1859 aasta Undla mõisa kaardil seisab hilisema Tornimäe kohal kirje - Kadatico Mäggi. Mõeldud tõenäoliselt keeleliselt > kadastiku > kadaka, sest kuni praeguse ajani on paik ümbruskonna kadakate lemmik kasvukoht.
Viimasest tornist on järgi selle muldosa. Keskpunktis asus kunagi geodeetiline põhipunkt.
On märgitud pärandkultuuri objektiks (272:KON:004).
(http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=1638059882).
Ekslikult nimetatud paiknemist Vahi talu maal. Liiva ja kruusaauk taludest välja mõõdetud.
Tee taludest välja mõõdetud. Oli vanasti eraldi kruusaaukudena mõõdetud.
Leidis rakendust 20-ndal sajandil pikemat aega küla jaanitule paigana. Kunagi oli ka külakiige.

Sootaguse Linnamägi
1859 aasta Undla mõisa kaardil on Linna Mäggi praegune Linnamägi.
Selle ümbrus märgitud Linnamäe heinamaaks (mitte Kureaasu heinamaaks).
Sootaguse küla idaosa kõrgeim kuppel. Loobu jõe lähedal, kutsutakse tavaliselt Linnamägi. Osa (lääne poolne) kuulub Kallukse külale. Kaugemal ja kirjanduses - Sootaguse Linnamägi. Kaeved ning müüritise (vundamendi ?) alged Vahi talu maal. Keegi pole mitte kunagi teadaolevalt paikkonda uurinud. Mäe all aimatav kunagine allika koht. Rakendust leidnud ammustel aegadel tõenäoliselt varjepaigana.

Lodikivi.
> vaata eraldi lehelt.

Härjasita mägi
Tornimäe lauge lõunapoolsem osa, mida ületas Undla Vohnja tee. Nimetus esineb harva.

Vahimägi (Vahini mägi).
Tornimäe Vahini talu maadele kuuluv külaga piirnev osa.

Lodimägi.
Liiva ja kruusaauk taludest välja mõõdetud. Ka Liivaaugu mägi.
Konkreetset paika kaldun pidama mitmes tekstis mainitud Tarvenpää mäeks.

Vihandoru auk.
Muistendiga seotud - Kalevipoja hobuse püherdamise ase.

Keldrimägi
Keldriküngas. Kuni 2m. kõrgune seljandik Waabo talust lõuna-edelas.

Linnaotsa mägi.
Linnamäest läände jääv eraldi asetsev küngas. Juriidiliselt on see siiski nagu rohkem Kallukse küla.

Sootaguse kool.
Olen kohanud ehituse aastat 1904. Sootaguse kool on kuni 1930.a. lõpuni Sootaguse külas tegutsenud 3-kl. kool. 1931 aasta jaanuaris viidi kool Kadrinasse. Asutati tõenäoliselt nullist 20. saj. alguses, sest ei esine L. Andreseni ülevaates "Eesti rahvakoolide võrk". Samas paiknes ka hilisem Vaestemaja.

Käokõrve küla ja Käokõrve külasse puutuv.
Oli endine küla Undla mõisa valdustes, asustati 16. sajandil ümber mõisast läänes laiuva soo taha praegusse Sootaguse külla (H. Joonuks, Tapa. Tallinn 1977, lk 28).
Ei kinnita ega lükka ümber sellenimelise küla olemasolu Kadrina kõrval. Vaidlustan (kahtlen) aga selle ümberasustamist Sootaguse külla - Sootaguse küla tekkimist Käokõrve külast. Sootaguse on ajaliselt tunduvalt vanem. Sootaguse esmamainimisel ning hilisematel käsitlustel puuduvad igasugused viited Käokõrvele.
Lisaks kohe päris kindlasti ei võimaldanud tolleaegne vesine maastik mitte mingisuguse küla paiknemist pakutud asukohas.

Sootaguse saunaküla.
Sootaguse (mitte segi ajada soodaga) saunaküla (vt. ka Saari k.).
Hilisema Saari küla lääneosa (künkail asuva osa) nimi kuni 1920. aastatemaareformini.

Linaleoaugud.
Üldkasutatavad algselt. Asetsesid külaga (Vahini talu) maadega piirnevalt üle tee. Sepa sauna kohal. Praeguseks maaparanduse tõttu täielikult hävinud. Aga koht on looduses senini märgatavamalt vesisem.

Turba lõikamine.
Sootaguse soos ära märgitud koht Undla mõisa kaardil (1841). Hilisemad pärimuslikud teated puuduvad.

Kunagi olevat Sootaguse külas asunud ka hiis. (H.Joonuks "Kuulsad puud" - "Punane Täht" nr.19 14.II.1981). Millele väide tugineb ei tea. Kohapeal selleks sobilik paik puudub. Rohkem vihjeid või pärimusi sellel teemal pole kohanud.